«kÄÄbus koturnidel »

Muusika ja lauludega dramaatiline lavalugu, mida võiks esitada tingliku žanrinimetusega NÄITLEJAMUUSIKAL.

Kogu draama sündmustik kulgeb äraspidiajas - olevikust minevikku . Kõik kellaosutid liiguvad vastassuunas: näeme ühe ereda elu lugu lõpust alguseni, st. surmast - sünnihetkeni .

I osa.

Varalahkunud talendika NÄITLEJA suurejoonelised matused... Matused: õde, pruut(pruudi vaim), kolleegid. Kõned (pantomiim, laulunumbrid) ...
•
NÄITLEJA haigevoodis. Ta tõuseb sängist ning mängib peegliees oma lemmiktseeni “Pelleas ja Melisandest”. Peeglisügavusest astub äkki esile tundmatu naistegelane MADAAM MUSTAS ( SURM )
•
NÄITLEJA tervis on parem. Õde toob talle korviga kasteseid õunu... ( Dialoogid - laulunumbrid. Huumor. Meenutused lapsepõlvest, vanematest, sõpradest. Meenutus NÄITLEJA PRUUDIST, kelle surmas too kaudselt on süüdi...
•
NÄITLEJA on saabunud provintsialsesse NOORPÕLVELINNA Kevad, mazoorne linnulaul ja kauged kumedad kirikukellalöögid. Lootus eluks ja näitlejatööks tekib taas...ent puudutades unukalt salliga seotud kaela, kaob näitleja näolt äkki naeratus : ta on lootusetult haige.
•
Sakvuajaaz käes, astub NÄITLEJA rautejaamast noorpõlvelinna poole. Teel põikab ta sisse kirikusse. Leebe teineteistmõistev dialoog kiriku VÖÖRMÜNDRIGA, surnud pruudi ISAGA...

Sündmus tagasi: raudteejaam NÄITLEJA saabumine noorpõlvelinna...Mürtsub orkester, palju rahvast. NÄITLEJALE jooksevad vastu lapsed lilledega. Liigutatud NÄITLEJA, et võtta vastu lilli, sirutab käed...
... ent lapsed jooksevad temast mööda teise vaguni poole. Kostab hüüe:
“ Kindral saabus !”
Kibe eneseirooniline naer, mille katkestab kurnav köhahoog; NÄITLEJA tunneb, et see on lõpp - peatus: siit tagasitee lava ja kuulsuse juurde läheb üksnes haua kaudu.

II osa.

AJARATAS liigub endiselt tagurpidi:
NÄITLEJA SUURLINNAS. Esindusteatri esiartist. Kuulsuse tipul...
... ja äkki haigestumine kurgutiisikusse ( lavatolm, ülepingutus ). Teatri fuajees loeb hallpäine UKSEHOIDJA luubiga lehte ning nähes seal teadet, et NÄITLEJA on tagasi
“ Jumal tänatud, ta on terve ja tagasiteel teatrisse!”
Vaikselt siseneb fuajeesse NÄITLEJA, reisisakvuajaaz käes; ta on kõhn, kurnatud. Nende dialoogist selgub, et NÄITLEJALE on surmahoiatusel keelatud teatrilava ja pingutus. Ent ülalt proovisaalist kostab muusika ja laul, ning NÄITLEJA, heitnud mantli ja kübara UKSEHOIDJA kätte...
... sööstab üles proovisaali.
“ Milleks talle elu - kus pole teatrit!” kehitab UKSEHOIDJA õlgu.
•
Enne neid sündmusi...NÄITLEJA on oma ande tipul, täie jõu ja tervise juures. Ta on lugupeetud trupi ja armastatud publiku poolt. Ta võitleb teatriuuenduste eest ja kaitseb näitlejaid türannist TEATRIJUHI vastu. ( NÄITLEJAL on salaarmastus: keegi kustuva tervisega tütarlaps publiku hulgast. NÄITLEJA nimetab teda oma lemmiklavakuju järgi MELISANDEKS. Saatus, nagu peagi selgub , on nad laulatanud ühte - surma.
•
Laval, Molierei “ IHNUS ”etenduse ajal ilmub misanstseenis NÄITLEJA ette...
... tuttav naistegelane mustas ( Surm ). MADAAM MUSTAS mängib armunut. Nad tantsivad kirglikult. Surmal, peab NÄITLEJA tunnistama, on oma võlu.
•
AJARATAS teeb veel ühe tagasipöörde... Kujutlusstseen “ JÕULUÖÖ MELISANDEGA ”. Armastatu ( nad pole teineteist kordagi näinud ega näe eales ) ilmub NÄITLEJA fantaasiast, kui ta jõulukuuse all kirjutab tolle kirjale vastust. MELISANDE on paljajalu, haiglatanud, väga kaunis kahvatu tütarlaps. Ta istub NÄITLEJA vastu teiselepoole lauda ning alustab kirja. Nad vestlevad teineteisega oma kirjade sõnul. MELISANDE viimaseks kirjareas on : “Äsja just lõppes mul teine südameoperatsioon...”
NÄITLEJA tõstab aegamisi pea : ta tajub äkki, MELISANDET ei ole enam.
•
AJARATAS veereb peatamatult sündmus pidi tagasi...
Saatuslik rõske ning tuuline novembriõhtu. NÄITLEJA, saanud esietendusel sületäie lilli, otsustab need viia väikesele “ teatrikalmistule ”,erinevatel aegadel maetud näitlejate haudadele. Kalmistuväravas - sedapuhku PÄRJAMÜÜJANA - kohtab ta MADAAMI MUSTAS. Ta küsib neli väikest mälestamispärga näitlejate haudadele.
“ Ostke viis?” lausub PÄRJAMÜÜJA kähedalt.
“ Milleks viis?” küsib NÄITLEJA.
“ Üks sulle endale.”
•
AJARATTA vastuaega liikudes jõuame meie histooria algusesse :
1.osas nähtud väike provintsilinn. TÄNAVANURGAKOHVIK interjööris. Nagu ikka varahommikuti on kohvik tühi ( üksnes kaugemal istub sündmustes osalematult MADAAM MUSTAS ja puhub lae poole sigaretisuitsurõngaid ). Korraga kilahtab uksekellukas...ja kohvikusse sisenevad arglikult poiss ja tüdruk, tuleb välja et verinoor ABIELUPAAR. Tüdrukul on pleediga rinnal kopsakas komps - tuleb välja et BEEBI.
Nad tellivad ettekandjalt teed ja räägivad heldinult LAPSEST.
EMA: Mis sina tahaks,et temast kord saaks?
ISA: Eks puusepp. Nagu mina.
EMA (veidi äkki): A kui ei saa?
ISA: Siis minupärast või...
EMA: Pssst!

Noor EMA paneb kiiruga näpu MEHE suule ning vaatab seletamatu kartusega...
... mustas riietes suitsetava MADAAMI poole.

EESRIIE alla kõlab lõpulaul, millesse kostab näljase BEEBI nõudlik nutt.

LÕPP

Autoriremark : Näitlejamuusikali “Kääbus koturnidel ”ei ole seni teatrilaval ette kantud. Niisiis see võimalus on olemas.