«LEIUD KAJAST».

Romaan.

Lühike sisututvustus.

GREGOR, geoloog, põlislaande eksinud, paraku palavikku surev mees... Ent veel elavad ta meeled, veel näevad ta silmad üle metsalatvade lendavaid pilvi, kõrvad kuulevad puudekohinat ning mälu suudab rännata meenutuste rada.
(Romaan koosneb eksistentsiaalse olemusega raamjutustusest ning sellest eraldi jutustusena hargnevast KOLMEST KIILNOVELLIST, mis kujutavad sureva Gregori mälurännakuid lapsepõlvest, läbi noorukiea, küpsesse mehepõlve.)

ESIMENE KIILNOVELL «KOLLASE KLAASKUULI VANG» viib ta lapsepõlvekoju. Ta ISE, suureandeline, ent tunnustamata maalikunstnik on perekonnas alandatud ...
... oma veetleva naise (Gregori ema) poolt, kes talle avalikult murrab truudust nende majas varjuva, valitsuspööret üritanud kõrgaadlikust RIIGIMEHEGA. Väikese GREGORI mänguasjade hulgas on kollane klaasist võlukuul. Seda pöörates näeb ta klaasivangistuses kord oma alandatud isa, kord oma reetlikku, ent armastatud ema, kord ema armukest, rikast võimukat aadlimeest. Poiss teab, et ühe, teise või kolmanda kohal klaaskuuli purustades ...
... vabaneb too isik klaasivangist, so tema elu ahistavast seisundist: ISA vabaneks alandusest - kuid ta hukkuks kunstnikuna, kuna ilma aadlimehe rahata ei suudaks ta osta endale värve ega lõuendeid. EMA vabaneks aadlimehe armukütkest - kuid jääks õnnetuks isa kõrval. AADLIMEHE kohal klaaskuuli purustades vabaneksid nad kõik - kuid kaotaksid ülalpidamise, võlgades maja ning leiaksid end tänavalt ...
Kas on eales olnud VÄIKEST POISSI, kel on tulnud lahendada nii keerulist, et mitte öelda väljapääsmatut dilemmat?

Teine kiilnovell «KAPTEN JA LAEVAPOISS». Gregori mälurännak viib meid merele, väikesele loppiskülgsele laevale, mis võitleb vapralt tormiga... Torm vaibub, ning üle noatera pääsenud alus, koos väsinud meeskonnaga jääb rahunenud merele triivima. Pärast vintsutavat tormi oma kois magav KAPTEN näeb imelikku und: ta seisab laevasillal ja vaatab binokliga silmapiiri poole, mille tagant ilmub välja ...
... lilledest paat, mille keskel seisab liikumatult päevitunud POISS . «Hoi, kapten,» äratab laevakapteni järsku vahimadruse hüüd, «LILLEDEST PAAT silmapiiril!»
«Ja lilledest paadis PÄEVITUNUD POISS,» täiendab ärganud kapten vahimadruse ettekannet.
Nii algab kummaline lugu kontrabandlastiga laevast (Maailmast), laevakaptenist (Maailma Juhist), laeva meeskonnast (Inimkonnast) ning lillepaadil saabunud poisist (Messiasest). Mõistagi tahab too muuta maailma elatavamaks, Juhti inimlikumaks, inimkonda juhitavamaks. - Kas läheb see LAEVAPOISIL korda?

Romaani kolmas kiilnovell «OAAS» kannab Gregori mereavarustelt ...
... kõrbeavarustele. Kuhu ta noore geoloogina oli lähetatud projekteerima kanaleid, millesse plaanitseti juhtida Põhjamaa suurte jõgede veed (õnneks ei viidud seda plani eales ellu). Kõrberännakul satub noor geoloog OAASILE, kus kõrguvad glasuursed medresekuplid ja kuldsed minaretid, laiuvad palmisalud ja roosiaiad... Kus maised ajahetked on sarnased paradiisihetkedega... Kus ta kohtab näolooriga naist ning oma elu esimest ja ainukest suurt armastust ...
On see OAAS - MIRAAŽ?
Või on kogu elu - fantasmagooria?
«kohutav, kui ELU OLNUKS TÕELUS!» on üks sureva GREGORI viimaseid mõtteid.

•

«Baturini mõlemad peamised ainevaldkonnad - inimese siseilm, selle suhted välisega, nin armastus - on tema jaoks igavesed müsteeriumid.»

/ Aivo Lõhmus, kirjandusevaagija /