«NOOR JÄÄ».
(Armastusromaan.)
Lühike sisututvustus.
Lugu perekonnakolmnurgast: alles veel noor (35) ja kaunis ema MARIS. Tema abituuriumi lõpetav (18) tütar KILDU ning ema abikaasa, tütre võõrasisa JÜRGEN (40).
Vanas maalilises mõisas keset kaunist parki elab monoliitne, üksteist armastav ja austav VALDHOLMIDE perekond: vana ja noor pere. Mõisas on suur taruaed ja kõik tegelevad jõudu ja oskust mööda mesindusega. Elu kulgeb harmooniliselt...
... kuni ühe satusliku hetkeni:
On päikesepaisteline varakevadine ilm. Võõrasisa ja võõrastütar põletavad jõeluhal kulu, et kevadised meetaimed kiiremini tärkaks. Nad on teineteisest küllalt kaugel; mõlematel on käes põlevad tunglad, millega läidavad luhamaal püssirohukuiva mullust heina. Kõrge mühisev leegisein tõuseb nende vahele. Ja korraga ajab äkiline tuulepuhang tule otse KILDU poole. Tüdruku riided süttivad, ta põleb kui elus tungal ning jookseb kiljudes JÜRGENI poole. Viimane tormab võõrastütrele vastu, paiskab tüdruku pikali ning toda maas pöörastes, kustutab oma kehaga tolle peal tule... ühel hetkel täituvad KILDU silmad pisaratega, ta embab võõrasisa ning surub oma huuled mehe suule. Vapustatud JÜRGEN tõuseb koos võõrastütrega ning lööb türdukut karistavalt, tugevasti vastu põske. Seejärel eemaldub mõisa poole.
KILDU jääb maha jõe äärde ning läheb koos riietega sügavale vette. End uputama? Nüüd, kus ta armastab ja on kõige õnnelikum olevus maa peal. - Eikunagi! ... Aegamisi läheb hõõgvele ja tõuseb võimsaks teine TULI, sedapuhku KILDU südames. Tugeva natuuriga tütar asub oma tunde eest võitlusse sama tugeva iseloomuga emaga. Vana ASPE, ülemmesinik, JÜRGENI isa jälgib seda, mis toimub inimeste vahel nin võrdleb seda mesilaste vahel toimuvaga:
«Mis siis toimub, kui mesitarru satub teine mesilasema?»
«Võitlus,» vastab Jürgen.
« Võitlus . Elu ja surma peale,» vastab vana mesinik.
(Nii kohtame mujalgi romaanis kõrgkunstile omast esoteerilist elementi: elu ja armastuse nähtuste paralleelset vaatlust inimeste ja mesilaste sarnases maailmas.)
VALDHOLMIDE perekonna drama areneb peentes, üha kasvavates ja taas sõlmuvates seostes... Hukkub KILDUT armastav koolivend ELMER (hukkab end pöörleval ketassael). MARIS, suutmata vastu seista tütre pressingule, taandub, lahkub mõisast, võttes kaasa oma pisipoja abilelust JÜRGENIGA. Võtnud võõrastütre omaks kui naise ...
... kaotab JÜRGEN oma isa ASPE austuse, ustavad sõbrad, külarahva lugupidamise. Ning saab vastu võõra surma ja lähedaste kannatustega moonutatud suure armastuse. Hallinevate meelekohtadega JÜRGEN ja verinoor KILDU altari ees ... Vaiksesse külakirikusse kostab pöörleva ketassae kauge heli - ent pidulik ning kaunis inimpaar ON SIIRALT ÕNNELIK.
•
«Peen psühholoogiline romaan jutustab ühes perekonnas tekkinud keerulistest inimsuhetest; võõrastütre «keelatud» armastusest oma võõrasisa vastu; mõnedest inimpsüühika ilmingutest, mis on vanemad kui moraal.»
/ arvustustest /
•
«NOORE JÄÄ» tegelased mõjuvad tänu autori sügavale elutundmisele väga inimlikult, usutavalt, soojalt ...»
/ lugeja /
•
Autorimärge: Romaani «Noor jää» põhjal on kirjutatud filmistsenaarium «SUVETUISUD», mis koostöös režissööri Grigori Kromanoviga oli valmis filmimiseks, kuid nõukogude-aegne kinotsensuur GOSKINO keelas selle ära «kui amoraalse, noorte massidele vaatamiseks mitte soovitatava». Filmistsenaarium «SUVETUISUD» (nii eesti kui vene keeles) on vakantne ja ootab oma T e g i j a t.