"TEEMANDIRADA"

I "MU ÖÖDE PÄEVIK"
(Groteskdraama.)

Lühike sisututvustus .

Arhitektuuriliselt kaunis VANA MAJA, mis on ta elanikele kallis... ent mis jääb rajatavale magistraalile ette ning kuulub lammutamisele.
Seesama maja lammutatud kujul: suur kuhil telliskive, krohvirisu, klaasikilde ja möölitükke.
Majavareme kohal lasub absoluutne vaikus ja liikumatus... Korraga liigahtab ühel kohal krohvirisu, sealt ilmuvad esile pikkade küüntega räpased sõrmed, seejärel kõhn kasimata käsivars, mis rajab risu alt väljapääsu. Hetk veel - ja risu alt ronib välja üleni krohvitolmune, milleski hirmutav ja milleski naljakas olend, võiks peaaegu öelda, et inimene. See on VAREMEVAKSIK, MAJATONT, tema ka ARHEOLOOGIlADOKTOR. . .
Ta käes on punases köites kaustik; selgub et see on endise majaelaniku, keda VAREMETONT
palavalt armastas, INTIIMPÄEVIK. Pühkinud silmad kuivaks asub VAREMEVAKSIK seda lugema - kogu järgnev groteskdraama kujutab endast PÄEVIKU LAHTIMÄNGIMIST

 

Vanas hõngulises majas...
... Elas kord kurtisaan FRIINA, kelle keha oli müüdav, kuid hing soe ja säilunud. (Ta oli rohkem püha prostituut kui hoor.) FRIINAL oli väike ring ihu- ja hingeabi
vajavaid püsikliente. Kuid armastas ta vaid ühtainukest: seiklejast siidivenda NIIKAID... kes ühel saatuslikul päeval osutus tema maalt linna tulnud noorema õe NOOMI
plehkupannud abikaasaks. FRIINA otsustab oma tunde surmata ning murest murtud õeksele tolle mehe tagasi anda. Jäädes ise purunenud südamega maha, tahab FRIINA endalt elu võtta.
... ent siis järsku tuleb talle külla väike karvane kasimata mehike: MAJATONT, VAREMEVAKSIK, tema ka ARHEOLOOGIADOKTOR.
Too kingib tütarlapsele peotäie hiiri ja avaldab armastust - omal kombel. Nii selgub, et väike pesemata kosilane on suure
sooja hingega, mida hüljatud külmetav FRIINA just vajas. (Samal ajal paigutavad lammutuskomando mehed juba maja alla õhkimislaenguid.
Häälevaljendist kostavad käsklused majaelanikele oma korterid hüljata, majast välja tulla.)
Ent NEMAD ei kuule. FRIINA võtab armastusest nutva TONDIKESE sülle ning laulab mehikesele lohutuseks laulu.
Kostab valju plahvatus, maja variseb rusudeks ning tolmavate varemete kohal...
... kostab kajana FRIINA LAUL. /Laulusõnad/.

II. TEEMANDIRADA

Lühike sisututvustus .

Draamateose aluseks on tõestisündinud histooria. Siberi geoloogid, kelle hulgas
autorgi töötanud, leidsid põlisest taigast sajanditevanuse pehkinud onni ning onnist kolm inimskeletti, kelle juures olid tulelukuga püssid ning tolmhapraks lagunenud kotti teemantitega
Autori mõlgutus "mis juhtus aastasada tagasi NENDE KOLMEGA?" andiski ainese draamateosele "TEEMANDIRADA".

I osa.

Sissejuhatav muusika, millesse põimuvad loodushääled: linnuvidin, kosekohin, metsloomade möirged... Muusika läheb üle lauluviisiks.
Laulavad KOLM METSARÄNDURIT-TEEMANDIOTSIJAT. /Laulu "Teemandirada" sõnad./
Lauldes ilmuvad välja aardeotsijad, endine galeerikubjas SUURKAMAL, endine preester JUTLUSTAJA ja nende lõkkepoiss, habruke TULEHOIDJA.
Nad on ekstaasis, kuna on leidnud palju teemandeid. SUURKAMAL soiub orjadest, keda ta nüüd oma galeeridele juurde ostab, JUTLUSTAJA uimleb kirikust, mille ta nüüd oma kogudusele ehitada laseb, TULEHOIDJA (poisiks ümberriietatud tütarlaps) unistab oma armastatud Jutlustajast, kellele ta on kõrvemetsa järgnenud. Nende vahel tekkinud tülis hukkuvad kõik kolm, kuna nad ei täida Metsatarga TEEJUHI nõudmist teemandid jõkke tagasi visata. Teemandineedus, heaolumaailma võltsväärtused, hävitab nad armuta.

II osa.

SADA AASTAT HILJEM (meie päevil). Seesama teemandirada, seesama laul "Teemandirada", samad tegelaskujud TEEMANDIOTSIJAD (geoloogid) geoloogiakandidaat RESSURSOV, tema
kandja-tööline retsidivist SIMKA ja nende välikokk PAJAPOISS (Ressurssovi ümberriietatud naine, kes põgenedes hüljatuse eest, on oma mehele kõrvemetsa järgnenud). Tekib
sarnane situatsioon sajanditetaguste sündmustega ... Ilmub TEEJUHT, kes on nõus neid taigast välja juhtima, kui nad oma teemandid jõkke tagasi viskavad. Selgub et sellega
on nõus vaid mittemidagiomav retsidivist SIMKA ning oma mehes pettunud, retsi armunud TONKA.
TEEJUHI nõudmiste vastu tõrgub üksnes RESSURSSOV, kuna teemandid tõotavad talle karjääritõusu ja rikkust.
Kas t e e m a n d i n e e d u s , heaolumaailma võltsväärtused hävitavad ka meie ajastu inimesed? Kas ka sellest TEGELASKOLMIKUST saavad aja poolt poleeritud luukered järgmise sajandi TEEMANDIOTSIJATSLE???

(J ä r e l m ä r g e: Mõlemad draamateosed on teatris lavastamata. "TEEMANDIRADA" oma poeetilisuse ning sõnasse ja loodushäältesse peidetud muusikaga võiks olla libretoks o o p e r i l e . Või teostuda m u u s i k a l i s .)

"Usk lihtsatesse ja igavestesse kõlbelistesse väärtustesse, kristliku humanismi alustõdede kuulutamine, küsimus inimese olemise mõttest, erakordselt jõuline fantaasia, kujunditulv, polüfoonilisus, omasümbolid, nägemuslikkus - see on omane Baturini parimaile teoseile."

/Luule Epner, arvustaja-teatriteadlane/.