«KENTAUR»

Autori vastvalminud (alles käsikirjas) uudisteos, 500 lk (2002. aasta romaanivõistluse I preemia). Süžeelt ja ülesehituselt meenutab teos teatud action-filmi peegelpildis. Ereda visuaalsuse, kiirelt vahelduva episoodilisuse ning sisu põnevuse tõttu võikski teost žanriliselt määratleda kui filmiromaani .

Romaani märksõnad: Mere ja kõrbe naftaväljad. Võitlus nafta ümber. Olemismõtte otsingud kutsumuses. Kristliku ja islami maailma paralleel. Müüdi ja tõeluse originaalne põiming. Mehe ja naise sarnasuse erinevus; armastuse iidsed ja uudsed tahud. Asüül peale elu ja surma ...

LOE EDASI >>

«APOKALÜPSIS ANNO DOMINI»

ROMAANI SÜNOPSIS

ÜHTLASI EKRANISEERIMISETTEPANEK

Motiivid ja põhjendus: Romaan on mastaabilt maailmaproblemaatiline, originaalse kandva ideega, põneva sündmustikuga ning võimsa filmiliku käivitusvedruga.

Reaalse tagapõhjaga psühholoogiline ohuromaan käsitleb maailmaruumisteadaoleva ainukese hingolendi INIMESE kohal rippuvat vaimse surma ohtu (selles langeb 1996. a. kirjutatud romaani juhtidee üht paavst Johannes Paulus II 1998. a. inimkonnale läkitatud entsüklias sisalduva hoiatusega mõistuse vägivalla eest hinge üle, mis viib inimese kui hingeolendi vastu vältimatule hukule.

Romaani ideestikust: «Apokalüpsis...» nagu teada, tähendab kristlikus mõistekäsituses muistset ennustust maailmalõpust. Käesoleva teose (filmi) kontekstis on see nägemus maailma lõpust, milles elame meie. Niipalju kui me elame vääriti või õigesti, on meil võimalik maailmalõpunägemust süvendada või hajutada.

Nõnda oleks «Apokalüpsis anno Domini ...» ekranisatsioon maailmalõpu lavastus, mis meisterliku läbiviimise korral võiks hoiatada, miks mitte ka ära hoida TÕELISE APOKALÜPSISE - lõpututahkse vaimse maailma ning selle ainukese Hingolendi lõpliku hävingu.

Romaani (võimaliku stsenaariumi) ülesehitus ja parameetrid:

Tegevus läbib mitmeid ajatasandeid - kaugem tulevik, mis raamjutustuses esineb olevikuna, tegevuse seisukohalt siin-ja-praegu.

Ning minevik, ligikaudu praegune ajatasand, kus toimub põhitegevus. Finaalis suubub sündmustik korraks taas raamepisoodi, kus lugu püändiga lõpeb.

Ülesehituselt on «APOKALÜPSIS ANNO DOMINI ...» lihtne (vaataja seisukohalt kergesti jälgitav-mõistetav) - samas esoteerilise hõnguga, mis viib (filmi) teose vastavusse kaasaja kõrgkunsti nõuetega.

Žanrilt on teos PSÜHHOLOOGILINE PÕNEVIK, KRIMINAAL, ÜHISKONDLIK DRAAMA, mille põnev sündmustik on antud kasvavas pingereas ning mille põhisõlmitus laheneb alles viimastel lehekülgedel (viimastel filmiminututel).

Romaani avaldanud raamatukirjastuse lühisünopsise sisu (autor tsiteerib):

« «Apokalüpsis ...» on on hoiatus inimkonnale. Nähtamatud jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatataud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja, sõjaväekriminalist Burmeister (raamjutustuses) - Bušmeister (põhiloos) ...

... kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab, kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seise luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. (Loonud neli filmistsenaariumi. Autori lisa.)

«Ringi vangid»

Tallinn, « Eesti Raamat», 216 lk.
ISBN 5-450-02417-7

Romaani «Ringi vangid»tegevus toimub mingis ettearvamatus tulevikus (või mineviku-olevikus, nagu ütleb autor); selles kummalises diktaatorlikus ühiskonnas kehtib juhtmõte - iga inimene, ükskõik, kes ta on, peab talle avanevat šanssi kasutama. Romaani peategeleased, teineteist armastavad Mattes ja ta naine Teresa, elavad oma inustustes vanas ja loomulikus ajas, ent oma töö ja igapäevase tegevuse kaudu on nad paratamatult seotud selle moodsa ja jõhkraga, mis neilegi mõju avaldab. Imelikul kombel hakkavad need kaks teineteisest kaugenema, kuni saabub romaani ootamatu sõlmitus ...

(Kirjastuse annotatsioon romaanile.)

LOE EDASI >>

«Kartlik Nikas,
lÕvilakkade kammija»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1993, 472 lk, autori illustratsioonid.

Romaaniga «Karu süda» (1989) laialdase huvi äratanud autori seekordne teos on omamoodi alguste ja põhitõdede raamat, kus lapsehinge kannatuste ja ülenemiste taustal möödub üks sõjaeelne, sõjaaegne ja sõjajärgne vapustusterohke elu. Ent autor ei anna sellest kõigest realistlikku pilti, vaid loob omamoodi mütoloogilise panoraami, kasutades oma taotluste võimendamiseks pühakirjatsitaate ning -paralleele, antiiksümboolikat, groteski, saavutades nii romaani mitmetasandilisuse ja tiheda läbikootuse.

LOE EDASI >>

«MÕrv majakal»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1993, 176 lk.

Romaani tegevuskohaks on üksildane idülliline mereäärne külake, kus puhkavad ka mõned nimekd inimesed. Ühel hommikul leitakse maailmanimega tuumafüüsik Karl Sonning rannaribalt surnuna, väike nikeldatud ankur nööripidi jalgades. Lugu hakkab uurima kriminaalinspektor Kollom; selle käigus harutub lahti kahtlustatavate isikute omavaheliste keerukate suhete lõngassasi ning saab järgimööda kinnitust igaühe alibi.

Kes sel juhul siiski on mõrvar?

LOE EDASI >>

«KARU SÜDA»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1989, 496 lk. Autori illustratsioonid.

LOE EDASI >>

«Noor jÄÄ»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1985, 144 lk.

Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui sü?ee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi dialektika. Samavõrd võiks «Noort jääd» pidada ka oma juurte, koha- ja ametitruuduse, iseendaks jäämise romaaniks.

LOE EDASI >>

«Leiud kajast»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1977, 229 lk.

LOE EDASI >>

«Kuningaonni kuningas»

Tallinn; Eesti Raamat, 1973. - 214 lk.

Laanejutustus. Üks elukutselise küti aastaring Siberi põlismetsas taigas. Kõik see, mis kevadisel, suvisel, sügisesel, talvisel jahirajal juhtus. Ja see, mis samal ajal juhtus küti sees, otsides enda looduses elu mõtet ja olemise igavest saladust.

LOE EDASI >>

«Varahilisel ajal»

Tallinn, Perioodika, 1974. - 72 lk

Proosapoeem

Kellele meeldib see, mis on usutav
ja kes usub seda, mis talle meeldib.

Lõbus mänguline, kohati dramaatiline külalugu, mille põhjal autor on loonudballaadiooperi või külamuusikali liberto «LUMMAKÜLA LUSTIMEISTRID».

NB! Teose kohta loe pikemalt näidendiraamatus «KUMMITUS KUMMUTIS», lugemisteater. “Lummaküla lustimeistrid” lühitutvustusest.

•

«Baturini kahes kogumikus ilmunud “lugemisteater” erineb põhjalikult klassikalistest dramaturgilistest kaanonitest. Visuaalse metafoorikaga on ühendatud muusika, laul, tants, pantomiimistseenid. Armastusest ja surmast, heast ja kurjast kõneldakse kord peenis psüholoogilisis varjundeis, kord jõulistes, emotsionaalselt paisutatud kontrastides.»

/L.Epner, kirjandusteadlane./

•

«Igal juhul esindab Baturin praeguses draamapildis omanäolist romaanilist suunda ja loob näidendeis iseväärtusega, kummastatud maailmu.»

/P.Kruuspere, teatrivaatleja./’

«OAAS»

Tallinn, kirjastus Perioodika, 1976. – 83 lk. Jutustus.

Kõrb on kõigi loobumuste kodumaa ...
Valida on õieti vähesest: haliseda janu.
Või otsida lätet.

Mõned autoripoolsed osundused jutustuse «OAAS» juurde .
Oaas filosoofilises mõistekäsituses ei tähenda üksnes füüsilist maastikuvormi, vaid ka vaimset maastikku. Igas inimeses on Kõrb ja on Oaas.
«Aga oaas, mille ümber pole kõrbet, kas see ongi oaas ? Kardan, et kui kaovad kõrbed oaaside ümbert, tekivad nad oaaside sisse.»
/ Katkend jutustusest. /

•

«Kõrb on täis koldset vaikust ja meie südamelööke – midagi täiesti vastupidist, kui süda on täis kõrbet ja kõrbe koldset vaikust.

/ Katkend jutustusest. /

•

«Kõrbes kehtivad kaks aega: aeg, millesse lööb kell. Ja aeg, millesse lööb süda.»
/ Katkend jutustusest. /

•

NB! Jutustus «OAAS» tervikuna on ära toodud romaani «LEIUD KAJAST» kolmanda kiilnovellina. (Romaani lühitutvustuses loe «Oaasi» kohta rohkem)

•

«N. Baturini KÕRBET ja OAASI saab väga avaralt mõista ja mõtestada: need on laiendatavad peaaegu kõigile eluvaldkondadele, inimese hingele, kogu maailmale. KÕRB ja OAAS on samavõrd konkreetsed ja sümboolsed. OAASI jõudmine on ühtlasi milleski tähtsas selgusele jõudmine.»
/ M. Jõgi, arvustaja. /

«Tirelilood»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1980, 224 lk.

Omapärane kolmest žanrist koostatud raamat algab lüürilise proosapoeemiga «Varahilisel ajal»; järgneb luuletsükkel «Kahe kalada kaigud», ning viimase osana militrismivastane groteskinäidend «Anekdoot Haroni venest».
Kolme stiililt erinevat osa ühendab autori nukker iroonia, mida tasakkalustab elu- ja iluarmastus.

«TIRELILOOD»

(kolm eripalgelist lugu)

Lühike sisututvustus.

I «Varahilisel ajal»
(proosapoeem)

Poeetiline lugu müütilisest Lapsepõlvemaast. Grotesksete tegelaste, tantsuliste stseenida, läbivate laulude tõttu kõlab lugu kui ballaadooper või külamuusikal .
Proosapoeemi «Varahilisel ajal» põhjal on autor kirjutanud muusikali libreto, millest loe eespool näidendiraamatust «Kummitus kummutis», pealkirja all « Lummaküla lustimeistrid » (lühitutvustus).

II «Kahe kalda kaigud»
(luuletused)

Pealkirja järgi kostavad luuletused otsekui kahelt (jõe)kaldalt: ühel kirjakeelsed ja teised murdekeelsed. Näiteks:

(kirjakeeles)

Siin oli, oli allikas ...
vesi uhkas hallikas
ja kruus kui kullanõidus.
Ka kruusta alla leidus.

Hää oli tulla ringiga,
ta talikülma hingata
ja oma kõrbet kasta -

miks ta hääl ei vasta?!

(murdekeeles)

Suits tõus loogelden illäksi,
puul -nägemede õkva ku külätii,
ku kõnnit taliaigu illätsi,
ega tää, kost tulep, kohes viip.

Ja ümmer on lume, lume, lume ...
lumi nurmi ja niite pääl;
valge vari noist enge pääl.

Oh, suits, sina olet sõs ütsinde tume!

III «Anekdoot Haroni venest»
(näidend-novell)

Lühike sisututvustus

Eksprompt kavalehelt:
Huku ja hävingu mõttetus teevad mõttetuks elu ja õitsenug.... Inimkonna ajaloo sees peetud neljateist tuhandest viiesajast sõjast on võidetud kõik neliteist tuhat viissada sõda. Lisaks viiest miljardist sõdurikehast koosnev mulla huumusekiht, millel õitsevad lilled kui värvilised mälestussambad langenuile. Kus algas, kus a l g a b sõda, enne kui ta algab lahinguväljal? - Tekib mõte, et sõda algab inimeses endas, enne kui see sõjaväljal puhkeb. Agressioonitung ja rahutung inimeses on võrdsed. Millest nad vallanduvad ja millal vallutavad inimesed. Seda KÜSIMUSTERINGI olen läinud.

S õ j a v ä l i . Lahing on lõppenud. Ümberringi liikumatus: purustatud lahingutehnika, vaikivad relvad, langenud sõdurid. Ühe haubitsa juures tulevad meelemärkusele kaks vastasleeri surmavalt havatud sõdurit. Nad haaravad täägid, tahes võitluse lõpule viia, st teineteist tappa. Ent nad ei jõua, ei suuda. Rääkida nad suudavad... (Kahe vastasleeri sõduri dialoog, mis alguses on vihkav-patriootiline. Pikkamisi avaneb kohutav tõde, et neil ei ole vähimatki põhjust teineteist vihata. Määratult rohkem on neil põhjust teineteist armastada. Ent - hilja! Nad jõuavad vaevalt leppida...
... kui nende järele sõuab Surnutejõe ülevedaja CHARON. Üks langenud sõdureist tasub CHARONILE kuldhammastega. Teisel sõduril pole midagi, millega tasuda, ning Ülevedaja käseb talle rääkida põneva anektoodi...

«Laiuvad laaned,
kauguvad kÕrved»

Tallinn, «Eesti Raamat», 1981, 80 lk

Teos on legendi laadis proosapoeem, tegelasteks laas, kütt ja tema sõber Ladvalaulutaja.

Väike teos kujutab endast indiaani-laadis lugulaulu, omamoodi metsade raamatut, mille lummav poeetika ja mänglev keel viivad meid maailma algusse, mil alles looid PUUD, LINNUD, LOOMAD... INIMESED ja nende ARMASTUS.

(Katkend tekstist): Olin metsas. Võib öelda, et elasin metsas, tohutumas Põhjamaa kõrvemetsas, kus kaja oli mu ainus kaaslane. Elasin kui puu puude hulgas, ümberringi vaid «laiuvad laaned, kauguvad kõrved» ja suur, nii suur Rahu, et väikesesse inimesse see lihtsalt ei mahuks - hea, et ma olin suur! Aga samas ma mõtlesin väiksematele; kuulatasin ja jätsin meelde need tuuliste päevade ladvavarjud, mis puust puusse käisid. Tahan need nüüd hingelt ära jutustada, selgetes sõnades ära kirjutada. Pühendan need võravested lapselikele ja halbadele lastele, sest headele ju pühendavad kõik ...»

«Lähme,» ütles üks puu teisele puule, «metsa elama.»
Ja nad läksid ja läksid... Ja läksid!

•

«Üliintensiivse kujutlusvõimega demiurgina loob Baturin kummalisi maailmu - õigemini toob tavareaalsuse lameda pinna alt nähtavale asjade essentse olemise... »

/ arvustustest /